Nädal

See nädal olin enamus aega haige, aga oli ka helgemaid hetki.

Õpetajate päev oli väga tore, eriti meeldis mulle füüsikatund. Nii palju nalja pole ammu saanud. Ka õpetajate bänd oli väga lõbus. Nagu alati, suutsin endale kindlustada koha lava ees. On ime, et ma oma häält ära ei karjunud.

 Kui ma reedel koju tulin, oli mul väga veider tunne: tee virvendas ees. Kui ma koju jõudsin, läksin kohe magama. Kui ma õhtul kraadisin, näitas, et mul oli 38-kraadine palavik. See oli väga tüütu, kusagile minna ei saanud, pidi ainult lamama. Kõik helid tundusid liiga valjud ja öösel und ei tulnud. Üks hea külg asjal ikka oli:  mind poputati nagu kuninga kassi. Ma pole kunagi varem paari päeva jooksul nii palju puuvilja söönud. Teisipäevaks oli palavik alla läinud: ainult 37 kraadi ja kolmapäeval kadus seegi ära.

Aga siis hakkas pihta teine asi: mul tuli kohutav köha, millest ma siiani päris terveks pole saanud. Hingasin iga päev kaks korda auru, võtsin ravimeid, jõin teed ja käisin Estonia sanatooriumis soola hingamas. 

Õnneks olen nüüdseks terve ja valmis tagasi kooliellu sukelduma. 

Nädal

Sellel nädalal ei juhtunud midagi eriti põnevat.
Septembri viimasel reedel oli vist kõige põnevam sündmus: käisin klassivenna sünnipäeval. See oli üllatavalt tore. Enne sinnaminekut käisin sõbraga Toris, sest tal oli trenn ja me tahtsime koos sünnipäevale minna. Sain aru, et hobused on tegelikult ikka väga suured. Mina ise trennis ei osalenud, vaid seisin platsi keskel, filmisin ja pildistasin.
Pärast sõitsime bussiga Tammistesse, kus klassivend elab, aga kuna me kumbki polnud seal varem eriti käinud, olime üpris segaduses. Õnneks tuldi meile vastu.
Ülejäänud nädal oli täiesti tavapärane, ainuke ebaharilik asi oli see, et kuna mu inglise keele õpetaja oli reisil, asendas teda teine õpetaja. Mina eelistan ikka enda tavalist õpetajat. Võib-olla olen ma lihtsalt temaga rohkem harjunud.