Seda ma enamus aega tegingi - vaatasin telekat, lugesin raamatuid ja olin arvutis. Kuna mu õel oli sünnipäev, oli kogu aeg kodus ka kooki ning muud head ja paremat. Kokku oli neid kooke vist kolm, lisaks tegi ema veel lasanjet. Selle sündmuse auks tulid kohale ka mu vanavanemad Saaremaalt oma koeraga. Neid oli üle pika aja väga tore näha. Nemad tõid lisaks veel forelli- ja ahvenafileed, mis tähendas muidugi veel toitu.
Üks tähtis sündmus ikka oli: käisin elu esimesel akordionivõistlusel. See toimus Pärnu Akordionimuusika Festivali raames ja toimus Vanalinna Põhikoolis. Mängijate tase oli nii kõrge, et esimesest hetkest, kui ma kuulsin konkurente harjutamas, teadsin, et mingit kohta mul pole küll mõtet taga ajada. Enamus palasid olid vähemalt viis minutit pikad ja väga keerulised. Osalejaid oli isegi Valgevenest. Mina, oma kahe tunniga nädalas, ei olnud mingi tõsiseltvõetav vastane. Mõtlesin, et üritan lihtsalt oma loo võimalikult hästi ära mängida. Oodata tuli väga kaua, sest olin viimaste seas, kes mängima said. Kuid ma ei saanud arugi, kui kiiresti mu kord kätte tuli. Mängisin enda arvates hästi, ühtegi viga sisse ei tulnud, ainukene probleem oli see, et mu jalg värises kontrollimatult. Ise jäin väga rahule. Olin viimaste seas, aga tähtis on see, et sain väga huvitava kogemuse ja see tunne, kui pala on mängitud, on lihtsalt imeline.
Kokkuvõttes jäin vaheajaga väga rahule ja ootan kannatamatult järgmist. :)
